Kokkuvõtte töödest.

Küsimused kordusid ja mõni küsimus oli pikk ja ei saand aru mis kirjutatud on.Mõnedele küsimustikele oleks võind olla rohkem vastuseid.

Küsimustik

https://docs.google.com/forms/d/1zLNoBkbL1q6LtPuTLlJmsC9zwSgQu4bLopGLEbPx3Kc/viewform

Küsitlus

https://docs.google.com/forms/d/1iDBnteDqxKrFOquBasgxGX1XIliDHeHjA3iqq9X_AA4/viewform

Pilt

Creative commons

1.Creative Commonsi (CC) näol on tegemist autoriõigusega kaitstavate teoste, v.a tarkvara, litsenseerimiseks mõeldud litsentsidega.
2. 2004. aastal Peeter Marvet ja Henri Laupmaa alustasid Creative Commonsi litsentsi 2.5 versiooni eestindamisega.
3. .On olema mingid kindlad märgid, mis lisatakse tööle
4.

Autorile viitamine
	Te peate viitama teose autorile samal kujul, nagu seda on teinud autor või litsentsiandja (kajastades kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud, teose nimetust, avaldamisallikat jms). Te ei tohi viidata teose autorile viisil, mis võib tekitada väärarusaama, et autor või litsentsiandja tõstavad teid või teie poolt teose kasutamist esile.
Jagamine samadel tingimustel
	Kui te muudate või töötlete kõnesolevat  teost või loote selle teose alusel tuletatud teose, siis te võite levitada tuletatud teost üksnes sama, samalaadse või ühilduva litsentsi alusel.
Tuletatud teoste keeld
	Te ei või teost muuta, ümber kujundada ega selle alusel luua tuletatud teoseid.
Mitteäriline eesmärk
	Te ei või kasutada teost ärilistel eesmärkidel.

 5.

Tuleb minna CC koduleheküljele ja täita paar küsimust.

6. Tuleb minna CC koduleheküljele ja täita paar küsimust.

See teos on litsentseeritud Creative Commonsi Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk 3.0 Jurisdiktsiooniga sidumata litsentsiga.

Arvuti klassi kodukord

http://keeni.edu.ee/kool/images/DOKUMENDID/kodukord/arvutiklassis_tootamise_kord.pdf

Ainekava

Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral algatab ise
uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise koostöökeskkonna;
2) kasutab etteantud või enda valitud veebipõhist keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub
keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale;
3) reflekteerib oma õpikogemust ajaveebi kasutades;
4) koostab koostöös kaasõpilastega hüpertekstidokumente Wiki abil;
5) loob uut veebisisu ja taaskasutab enda või teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid, audio,
andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori seatud litsentsi
tingimustest;
6) kasutab ratsionaalselt valitud märksõnu ning ühisjärjehoidjaid omaloodud või internetist
leitud sisu märgendades;
7) vistutab videoid, fotosid ja esitlusi veebilehe sisse, tellib RSS-voo;
8) eristab keskkondade turvatasemeid (nt http vs https, turvasertifikaadid) ning arvestab neid
veebikeskkonda kasutades;
9) kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte eteenuseid;
10) võrdleb kaht etteantud veebipõhist teabeallikat sobivuse, objektiivsuse/kallutatuse ja
ajakohasuse aspektist;
11) rakendab eelmise kooliastme informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
12) kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik
võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti.
 

Kokkuvõte

Mina kasutan kodus lauarvutit ja laptopi kasutame seda perega mitmekesi.Arvutit kasutan umbes 1 tund päevas.

mõistekaart

http://popplet.com/app/#/968515

Tunni teema

Tunni teemaks oli kuidas käituda internetis turvaliselt. Mäng Nastix http://www.targaltinternetis.ee/nastix/

Autoriõigused

Euroopa liidu liikmesriikides ja USAS kehtib autoriõigus üldjuhul autori

Munadepühad

https://docs.google.com/file/d/0B2T-sA4YRl4dc2N2LUJtdEhiaFU/edit?usp=sharing

3 veerandi viimane tund

Mis on ajaveeb

Ajaveeb (ehk veebipäevik, ka: blogi, kajam; inglise weblog (lühendatult blog)) on veebileht, mis sisaldab (tavaliselt ühe) autori päevikulaadseid perioodiliselt lisatavaid postitusi. Tavaliselt esitatakse postitusi ümberpööratud kronoloogilises järjestuses ja nad on üldjuhul kättesaadavad kõigile interneti kasutajatele. Paljud ajaveebid lubavad lugejal kirjutada ka avalikke kommentaare vastukajaks postitustele.
Ingliskeelne sõna blog on tulnud tarvitusele eelkõige seepärast, et sõna weblog hakati tihti segamini ajama väljendiga web log, mis tähendab server log'i.
Ajaveebid said alguse isiklikest päevikulaadsetest kodulehtedest autori tegemistest ja mõtetest. Hiljem on lisandunud erinevaid ajaveebide vorme, näiteks rühmade või firma töötajate ühiseid ajaveebe, millesse võib postitada üks inimene või kogu firma töötajaskond. Samuti on tehnoloogia arenguga lisandunud audio- ja videoblogid, kus postitused on vastavalt audio- või videofailidena. Järjest enam koguvad populaarsust blogimootoritel töötavad raseduse päevikud.
Ajaveebi kasutatakse ka oma ajakirjanduslike võimete proovilepanekuks, kirjutades isiklikke arvamusi, selgitades oma arusaamu ja väljendades oma seisukohti.
Et viitamise probleem on ajaveebis suhteliselt tähtis, siis enamik ajaveebe loob staatilisi veebikülgi arhiivi koostamiseks ja hoidmiseks. Viimaseid postitusi ja teemasid esitatakse üldjuhul ka RSS-, XML- või ATOM-formaadis, et neid saaks lugeda selleks mõeldud